Eile ostsin poest kohvrilindi. Selle turvavööd meenutava asja, mis kohvri ümber kinni tõmmatakse, et kui lennujaama töötajad kavatsevad sinu kohvriga puhketunnil rahvaste palli mängida ja see punase nokamütsiga tüüp hüppab su kohvri eest osavalt eemale ning kohver prantsatab vastu seina, avaneb oma-algatuslikult, süljates välja hoolega pakitud aluspesu ja sokid, siis kohvrilint hoiaks selle ära.
Lint pidi pakendi järgi olema 200 cm pikk ja 5 cm lai. Kodus, mõõdulindiga mõõtes sain pikkuseks 173 cm. Äärmisel juhul 174:-) Igal juhul mitte 200 cm. Selles sai veenduda kasvõi linti enda pikkusega võrreldes. Minust oli lint silmnähtavalt lühem.
Täna viisin ta poodi tagasi ja väga võluv oli näha minu tagastamisega tegelevate inimeste üllatust, kui nad kordamööda lindi üle mõõtsid. Tegelikult ka - 13 % lühem mõõtmistulemus pakendile märgitust, ikka üllatab küll. Aga maailm ongi praegu sassis. Majanduslangus muutub ühel hetkel uuesti arvutades majanduskasvuks, kui statistikaamet asja kätte võtab. Miks siis kahemeetrine kohvrilint ei või 174 cm pikkune olla?
Statistikaameti loogika järgi oleks õiglane tagasi maksta vaid puuduva jupi jagu raha. See tähendab 5 eurose lindi puhul 13% ehk 56 senti. Õnneks on mingi süsteem kaubanduses siiski loogilisem, kui statistikaametis, kus töötas II kvartalis 375 inimest. See on ligi 30 inimest rohkem, kui esimeses kvartalis 2026. aastal. Ilmselt need 30 juurde võetud inimest suutsidki selle vea üles leida, et miks meie majanduskasv varem majanduslanguseks oli kvalifitseerunud:-)
Nüüd on mul kotis 190 cm kohvrilint. Vaatame, mis õhtul selle pikkuseks tuleb. Nagu üllatusmuna või majanduskasv. Kunagi ei või teada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar