Põgene, vaba laps!

10 aastat arutelusid, koosolekuid ja istungjärke Euroopa Liidus kõige kõrgemal tasemel ning tulemus on lõpuks käes. Tasus neid miljoneid ikka kulutada. Homme hommikul keerame jälle kella. :-) Euroopa Liit võitis. Aga - meil on õigus seda ise otsustada lõpuks ometi!  Ometi keerame siiski. Ja ilmselt surmani. Kuigi mõned suveaja usklikud väidavad muud. 

Kirjutan praegu Smuuli "Polkovniku leske" tänapäeva ja kuigi ma olen viimastel aastatel üsna uuendusmeelne inimene, ikkagi ei saa aru, miks Inglased peavad EU kaluritel tänasel päeval oma vetest lubama tasuta kalu püüda? Vaatamata sellele ma ikka pooldan oma kodumaad Euroopa Liitu, sest see annab mulle vabaduse ja ilmselt ühel hetkel alistame ka need mõttetud inglased, kes oma kadeduses tahavad oma kalavarusid ainult endale hoida. On ahnepäitsid. Vastikud inimesed. Ma isegi suudan neisse halvustavalt suhtuda nagu suurele kodumaale sobiv.

Siiski - järjest rohkem tekib tunne, mida küsis kunagi üks minu kaasaegne keskkooliõpilane oma lõpukirjandis kohe-kohe vabanevas Eesti NSV-s - 1988. aastal. Nimelt - ENSV võitis küll koos oma suure ja südamliku liitlase NSV Liiduga II maailmasõja, aga miks meil siis ikkagi viinereid ja banaane poes müügil pole? Kuigi kaotanud Saksamaal võis iga kaheline koolilaps seda kõike endale lubada. Nii viinereid, kui banaane. Ometi nemad ju kaotasid sõja? Mida me selle sõjaga siis võitsime tegelikult? Oli tollal see rumal küsimus keskkooli õpilasel ENSV-s.  

Praegu tekib järjest enam küsimus, mida me selle Euroopa Liitu astumisega siis võitsime? Ja ma ei pea silmas kella keeramist, millele oleme kulutanud sadu tuhandeid komisjonide raha, kui mitte miljoneid? Vaid hoopis seda, miks me terroriseerime vabu inglasi nõudes neilt kalastuskvootide suurendamist prantslaste ja hispaanlaste kasuks? Aga tegelikult on mul isiklikult hoopis lihtsam küsimus - kuidas ma seletan oma 13 aastasele lapsele, et ta ei saa enam elada tulevikus oma armastatud majas, sest mingi tema isast 6 korda suuremat palka saanud Eesti EU saadik unustas õigel hetkel öelda tema isast 5 korda suuremat palka saavale Eesti ministrile, et põlevkivi enam põletada ei tohi. Või siis see minister ei saanud hästi aru. 

Ega ei oskagi muud öelda, kui seda, et tema mõte Floridasse kolimisest pärast kohustuslikku hariduse omandamist Euroopa Liidus on väga hea mõte! Põgene, vaba laps! Ja ma tean, et ma ei näe teda siis niigi palju, kui praegu, aga vähemalt ei pea ta enam kruvima oma kella igal aastal ja vaidlema selle üle, kas õigem on suveaeg või talveaeg. Ta ei pea ennast lollina tundma, kui arvab, et suveaeg ei ole Põhjamaadele kõige mõistlikum. Pealegi makstakse Floridas erinevalt Eestist ettekandjatele ka päriselt palka, millest saab osta korteri, kasvatada lapsi ning tasuda isegi oma elektriarve.