Ööd on endiselt keerulised üle elada. Aga päevane töörütm hakkab juba kenasti paika saama. Õnneks on nii palju teha, et sõjauudiseid vaatan juba ainult kolm korda päevas. Hommikul, lõunal ja õhtul. Küll aga ekslevad need mõtted kõikide tööde vahele nagu kodukäijad. Toimetasin Robinit ja sealgi hakkas mingi kaugem allegooria all jooksma.
Ikkagi kõik kuhjub. Tegelikult võiks hakata juba Ukuaru esimest vaatust kokku tõmbama, kuigi tegelikult ei jõua veel isegi Raivole helistatud, et viimane iluravi Vellede loole ära teha. Teatripäev nõuab oma, õnneks saame sinna vist homme joone alla. Nagu Robinilegi esialgu. Aga 16-st asjast on nimekirjas maha tõmmatud vaid viis.
Hommikul nägin tööle tulles rahvamaja stendil üht Hello Kittyga kinnast. Kummalisel kombel oli ta just Noorte Tantsu- ja Laulupeo plakati alla stendile kinnitatud. Loodan, et vaene kinnas jõuab veel enne tantsupidu oma väikese perenaise taskusse tagasi.
Muidu hakkab kõik kevade poole kiskuma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar