Nädala pärast saab Juhan 100. Teeme Argoga siis Rakvere Teatri kohvikus väikese meenutusõhtu, kuidas meie Juhanit mäletame. Loeme luuletusi, räägime legende, meenutame lavastusi, kus me Juhanit mänginud oleme, ma laulan kaks laulu ning räägime ka sellest, miks me koos oleme praegu - Polkovniku lesk. :-)
Arstid ei tea midagi! Nende seas võib inimesi olla, kuid ikka ei tea nad mitte midagi. See on niisama kindel – nagu ma haige olin, nii ma haigeks jään ja haigena ka suren. Ja nagu ma arstile ütlesin, kes mind haiglast välja kirjutas: Te võite ju seda teha! Te võite kõik teha! Teie käes on noad, sondid, süstid ja pritsid: te võite inimesi näljutada, te võite inimestelt võtta nende viimase rõõmu – söömise! Te võite soliidsetes aastates daami, vaatamata tema kohale ühiskonnas ja sellele, kes ta mees oli või on, oma keha väänama panna nagu kabajantsiku või ehtsa kondiväänaja! Te võite volüüme, mis daamile kaalu annavad, nimetada rasvaks. Te võite ära keelata sinepi, pipra, praetud liha, suitsutatud kala, täismehele napsi söögi alla ja panna nad jänese dieedile kapsa ja porgandi peale, aga te ei saa keelata minul konjakijoomist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar