Kelgutamise rindel on olukord siiski endine. Ei teki seda võimalust oma blogi lõplikult sulgeda. Tissimäel valitseb sama olukord.
Õnneks on võimalik nüüd kelgutada Vallimäe teatripoolsetel nõlvadel. Ja lapsed kasutavad seda õhtuti ka ennastunustavalt. Natuke hämar seal on, aga elekter ongi väljavalitute eelisõigus tänapäeval.
Palju asjaajamisi, aga eile saime ikkagi paika ka Smuuli juubeli tähistamise kuupäeva. Teeme selle õigel päeval pärast etendust ja Argole sobis. Tegelikult on väga hea meel, et midagi ka õnnestub. Kuigi see toob jälle sebimist juurde ja midagi me peame ikkagi ette valmistama, aga siis ongi aega natuke Lesest rääkida, kui ta siia tuleb. Tallinnas käigud mul enam kuidagi ei õnnestu viimasel ajal.
Kontoris hoiab Getter elevust üleval, õpetades lahkelt kõigile, kuidas Ciaod viibata, Puhh-hüüda ja teisi ehmatada või siis provotseerivaid lepatriinuradu meisterdades.
Päevades on rõõm igal juhul tagasi. Võib olla on see punastest ketsidest, aga võib olla peab maailmas valitsema tasakaal. Sinine kirsike seisab vapralt teatri juures ja murrab südameid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar