Viimasel ajal olen palju Kevadega suhelnud. Küll on ta mulle helistanud ja mõnikord astub läbigi, joob tassikese nurmenukuteed. Ei ole kerge sellisel heitlikul ajal Kevad olla. Ta tõesti püüab sajaga, aga välja tuleb nagu alati. Täna siis kukkus kogemata lumi välja. Vaene Kevad oli ise ka nii õnnetu. Lohutasin, kuidas jaksasin, aga ikka oli tal pisarake silmanurgas ja mure südames, et mida inimesed nüüd arvavad. Lõpuks ei pidanud vastu ja kirjutasin kõigile viisaka vabanduse facebooki ning panin juurde ühel õhtusel jalutuskäigul tehtud pildi, palvega, et kallid maaelanikud ei kaotaks kevadesse usku ega pööraks talle veel selga.
Aga suur oli üllatus, kui vastuseks ilmus mu fb seinale sõnum: meie ka usume Kevadesse :-) ja järgnev pilt.
Elu on alati huvitavam, kui väljamõeldised. Ilus lõpp sellele Kevade loole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar