kirjutamisega on keeruline, kuna ma istuda ei tohi, püsti ka mitte liiga pikalt ja põlvili voodi ees, mis oli lugedes mu lemmikasend - ei ole samuti soovitatav. ainus võimalus ongi külili ja ühe käega toksida.
siiski ei saa ma endale üles märkimata üht võluvat karakterit. vastasvoodi mees viidi just operatsioonile, aga miskipärast tuli ta asjad kokku korjata, sest tagasi ta siia ei tule, läheb intensiivi. igatahes korjasid õed hommikul ta asjad ära ja pakkisid kokku kottidesse. seejärel läks mees vapral sammul oma saatusele vastu. sidumistuppa. sealseid protseduure ma juba tunnen. seejärel saabus palatisse sinises kostüümis haldjas, nii 140-150 kilo ja hakkas kõiki kotte lahti harutama ning kommenteeris ise aina - vaata, aga, näe, kingad on siin. paneme aga kokku... ja mis siin siis on... rahakott, kas see ei peaks õdede kätte hoiule minema... nii, nii... paneme need siis teise kotti.
nõndamoodi arutas ta oma nähtamatu kaaslasega kõik üksipulgi läbi. väga võluv oli ta vestlust kuulata. kõige selle juures oli ta veetlevalt emotsionaalne. üks hea tegelane on veel, aga külili on raske kirjutada. eks peab õhtul uuesti proovima. jama ongi see, et olen kirjutamisest nüüd eemale tõrjutud lihtsalt sellepärast, et ei saa veel niipea üheski kirjutamiseks sobivas asendis pikemalt viibida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar