Inimesed on nagu autod. Mõned logisevad ja kolisevad, aga viivad alati koju. Teised - kroomitud ja nikeldatud - läigivad ning on varustatud vihmasensoritega, aga teinekord lihtsalt jäävadki teele. On väsimatud koormavedajad ja vuntsitud pilgupüüdjad. Mõnele autole vaatad tänaval pikalt järele, mõnele inimesele jääd elus igavesti tagasi vaatama.
-
Tõstsin oma kirjutuslaua akna alt ära pühapäeval, päike lihtsalt ei lubanud enam elada. Oleks pidanud seda juba ammu tegema. Sain kõik viis ... -
Linn on lund täis. Öö puistab teda nagu soola supile. Kuitahes palju harjaga ka autot lihvida, hommikuks on temast saanud Rakvere lumelinnas...
-
Kodus. Minu põrand, minu madrats, minu tekk, minu padi... Minu tabletid ja minu supp :-) Nüüd võin vaid rõõmuga järgnevale pildile tagasi ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar