Kui Volli Üllariga Peter Jakobi matustelt koju sõitis, siis olevat ta peale väga pikka vaikimist sirutanud autos käed taeva poole ja hüüatanud: Ma elan!!!!!!
Mul on praegu kaunis sama tunne. Lihtsalt käte sirutamiseks pole jõudu ja samas püüan tasuta narkotsist viimast võtta. :-) Arst ütles, et selle kohta, mis mul oli, on praegu parim tehtud. On lootust, et elan edasi ka homme.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar