Kolme tunni pärast oodatakse mind kliinikumis. Öösel nägin unes, et arst võttis mu vastu ja hakkas rääkima, et mind võeti nii kiiresti vahele vaid sellepärast, et neil on eksperiment - on tarvis katsetada koroonahaigetega koos ravitavate seljahaigete ravi efektiivsust. Kui ta kuulis, et olin just koroona läbi põdenud, siis vabandas ja ütles, et ma ei sobi. Ma ei tahtnud ära minna ja võtsin seljakoti miskipärast lahti ning märkasin, et seal on rahapakid. Hakkasin neid lauale laduma. Neid oli kuidagi uskumatult palju. Muudkui ladusin. Rahapakid kukkusid ümber ja ma sättisin neid korda. Arst muudkui vaatas mind üle prillide. Ja lõpuks küsis, et kas seal on neid veel? - osutades mu seljakoti poole. Ma noogutasin, sest lõppu ei paistnud. Ta võttis kahe käega selle tohutu hunniku ja tõstis mulle seljakotti tagasi ning ütles: Nii need asjad ei käi. Siis seisin juba Emajõe ääres ja vihma sadas. Toetusin käsipuule ning mõtlesin - nii see lõpebki. Siis ärkasin üles. Jalg lõhkus valutada, vähkresin ja otsisin mingitki asendit, aga seda ei olnud terves maailmas olemas. Krõmsutasin tablette ja jäin imet ootama.
Nüüd ongi kolm tundi veel jäänud. Joon kohvi ja silma alla on ka viimastel päevadel mingi paise tekkinud. Lõpuks olengi hoopis silmaga haiglas:-) Ei oska isegi ennustada, mis mind järgmiseks tabab. Kuidas ma siis peaksin veel uskuma, et karmat pole olemas? Või on see Jumalate viha? Igal juhul luban, et kui mind arsti juures tõsiselt ei võeta, siis Emajõgi on küll viimane koht, kust mind otsida. Esiteks on vesi külm ja teiseks - juba pealiskaudsel vaatlemisel tundub ta väga räpane. Seega - lojaalse kodanikuna rooman ma Rakverre tagasi. Juba sugulaste mõttes on vist nõnda aus käituda. Muidu peab veel laiba transpordi eest ka maksma. Aga loodame, et juhtub ime. Või siis ei juhtu - aga Rakverest lahkun vaid jalad ees.
Emajõgi on see, Emajõgi on see... Siin internetist varastatud pilt Emajõest, mis ei ole nii räpane nagu Tartus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar