Eile pidasime jälle rahvatantsijatega hooaja alguse pidu. Aastaga on väga palju muutunud. Juba selles suhtes, et viimased tantsusammud tegin umbes kuu aega tagasi ja tugevate valuvaigistite mõju all. Õnneks sain ise ka tookord aru, et see - kuidas see minu "tants" välja nägi võis mõne inimese silmanägemisele halvasti mõjuda. Ma korraks peeglist vaatasin end ja see oli kõike muud, kui esteetiline. Seega - halastasin Triinu silmadele ja enda närvisüsteemile ning sellest ajast alates tantsin rohkem enda sees.
Siiski oli tore vaadata neid inimesi. Tekkis selline kummaline seos, et rahvatantsijad on natuke nagu haldjarahvas. Päeval käivad nad päris maailmas ringi ja sulanduvad muude inimeste hulka ning keegi ei pruugi arugi saada, et tegu on rahvatantsijatega, aga õhtu saabudes kogunevad nad videvikus ning muutuvad nagu võluväel rahvatantsijateks. Isegi haldjatolm on olemas - tantsujalgadest õhku keerutatud.
Sellised assotsiatsioonid siis täna. Päeval käisin ka oma poliitilisel missioonil ja juba on mul olemas kaks inimest, kes ilma seda küsimata lubasid minu poolt hääletada. Seega on mul juba viis häält kokku. Kui ma ise muidugi hääletada ei unusta. Kogemuse suhtes oli üllatavalt hea. Ega see ei olegi niiväga lihtne, aga väga hästi arendab inimesi lugema ja improviseerima. Ja kui kõike huumoriga võtta, siis täitsa isegi huvitav töö. Pealegi - saab natuke ka jälle karakterite galeriid rikastada.
Mulle meeldib see mõttekäik, et Laila võttis nööbist kinni ja kohe sotsiaaldemokraat valmis. Mulle sellised mõttekäigud meeldivad.
VastaKustutaMa siiski võtsin ise Laila nööbist kinni, et kas nad minu ka luurele kaasa võtaks. Ennem ma ikka uurisin päris pikalt, et keda minu mured huvitavad. Peale sotsiaaldemokraatide ei huvitanud kedagi.
VastaKustutajah
VastaKustuta