6 päeva veel

Eelkavandid saime ette näidatud, vist on kõik teostatav. Kostüümid ja butafooria on ka nagu nad on. Tegelasel läksid kõik arvutid katki. Võtsin viimase raha piibli vahelt, et saaks uue osta - ikkagi kool algab. Mõelda eriti ei suuda. Keskendumine on null. Eile unustasin näiteks telefoni koos dokumentidega poodi. Üldse unustan kõiki asju. Tuju on miinus sada. Eile kolisin üldse koridori kõrvale põrandale magama, et vannitoas oleks kergem käia. Avastasin, et käpuli on lihtsam liikuda. Saaks seda tänaval ka praktiseerida! Põrand on asju täis - mis maha kukub, see sinna jääb. Loen tunde, mis esmaspäevani on jäänud. (130 ongi kokku :-) Mõtlesin, et võtan Aune või Eili käest rekvisiidist käerauad kaasa, et kui arst minuga midagi ette ei võta, siis aheldan end nendega radika külge ja võtme neelan alla. Ennem ma sealt igatahes ei lahku, kui mingi lahendus on olemas. Öösiti kraabin pajapõhjast viimaseid huumorimeele riismeid :-) Ei ole just parimad päevad käsil.  Aga naerma peab. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Professori pärandus ehk maailm ei muutu minutiga

Olen viimasel ajal mõelnud palju inimeste üle. Tuleb välja, et inimene ongi vaid loom. Kusjuures üks viletsamaid isendeid püha bestselleri v...