Mõtlesin küll, et kui see puhkus kord läbi saab, siis olen isegi õnnelik, aga täna selgus, et isegi vilets puhkus on parem, kui tööga harjumine. Õnneks juba sain ühe asja käima lükatud. Siis on kohe selline töisem tunne. Aga ega siis Roomat ei rajatud ka ühe päevaga. Küllap saan ka selle uue alustamisega hakkama. Tuleb lihtsalt otsida neid puutepunkte, mis huvitavamad on.
Vormsi oli hea punkt suvele, aga elu läheb edasi. Kui ainult saaks tantsida jälle. Neljapäeval lähen proovin. Kuigi kodus sain juba aru, et ega siit midagi mõistlikku ei paista. Rohkem selline küürakas siilitants. Nagu kolmnurkne ratas veereks mööda Rakvere värskeltremonditud tänavaid. Aga näis. Kui valuvaigisti sisse võtta, äkki petab end ära. Seda enam, et liikuma peab.
Siin siis mälestus Vormsi kalmistult. Jumaldan neid väikseid püramiide. Kui ma õigesti mäletan, siis Kassari kubises neist. Ja kuigi Vormsi sümboliks on rõngasrist, tuleb siiski tunnistada, et saar on täiesti elus ja tulevikule avatud. Siin siis eilne lahkumishetk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar