jalgsi punkt nõudmiseni Koolimäel

Miks selline veider pealkiri? Eile veetsin päeva Koolimäel, dramaturgide suvekoolis ja sattusin Joosep Susi loengust vaimustusse. Ta rääkis nüüdisluulest ja ulatas võtme, kuidas neid analüüsida, mis oli põrguhuvitav. Lisaks muidugi avardab ka pilti luulest ja pilti luuletajate sisemaailmast ning sellest, mis neid "painab". Või nagu Tõnis Vilu ütleb - Luuletaja peab luuletama. 

Ma ei suuda ega isegi ürita siin midagi ümber jutustada. Pigem võib ise lugeda näiteks Tõnis Vilu luulet ja mõelda, miks on "ronk nagu kirjutuslaud" - kuigi see pole Tõnis Vilu puhul üldse vist kohane võrdlus. Aga paremat ei tulnud pähe. Olen alles algaja sel teel - sellepärast ka: "jalgsi punkt nõudmiseni". 

Igatahes on mul nüüd võimalus hakata nüüdisluulet hoopis teise pilguga lugema. Peangi oma vanad Värsked rõhud üles otsima, mida lugedes olen luulest lihtsalt silmadega üle libisenud nagu lehm laudaesisest jäälagendikust, märkamata ning mõistmata, et see libisemine on ime ja jääväli - puhas kristall. 

Ühesõnaga - Tõnis Vilu, Piret Põldver, Joosep Vesselov, Sveta Grigorjeva... On veel palju avastamisruumi. Ja ega Kivisildnikugi peaks nüüd hoopis teise pilguga üle lugema. On õhkõhuke võimalus, et võin midagi märgata, mida ma varem oma "konservatiivsete luuleprillide" varjust märganud pole. 

Siis muidugi Piret oma jutuvestmisega. Teda on alati mänguline kuulata. Mulle meeldib tema puhul eriti see, kuidas ta looni jõuab. Lugu looni jõudmisest. See on täpselt klassika, et kuidas sa Keskerakonda astusid? Ilus ilm oli, õhtu, jalutasin linnas ja üks asi viis teiseni, hommikul olingi erakonnas. Aga Pireti lood pole muidugi nii pragmaatilised. Eile ta avas natuke rohkem ka ennast ja oma ema, mida ta avalikus ruumis väga minu kuuldes küll pole teinud. See tekitas kuidagi sooja ja sõbraliku suhte, aga selliseid intiimsemaid seiku jutustaski ta alles lõpupoole. Ju see tähendab, et me mõjusime talle kuulajatena usaldusväärselt. Aga sellest pole mul ka sobilik rääkida. Pigem oli võluv lugu toostidest ja sellest ma kirjutan jälle kunagi hiljem. 

Siis veel Varja Arola, kelle jutust saime taaskord kinnitust, et Soome teatri maitse ja Eesti teatri maitse on kaunikesti erinevad. Mitte küll nagu sool ja suhkur, aga pigem selline - majonees ja vahtrasiirup. Aga ei tasu siin võrdlusi otsida, et kumb on Eesti ja kumb Soome. Lihtsalt tõin äärmused välja ja ei pidanud kumbagi kujundina silmas. 

Pärast seda Anett, kes tutvustas oma magistritööd - Kuidas suupärastub näitleja sõna. Ta kunagi saatis ka lugeda, aga eile rääkis ta mõnusalt lahti. Tegelikult pean nüüd selle töö uuesti korra üle sirvima, sest mõnda tegurit ei osanud ise lugedes väga tõsiselt uurida. Aga peaks. Jõudsin taaskord arusaamisele, et peab lihtsalt paremini kirjutama. :-) 

Õnneks saime ka Liisiga rääkida ja tal ka kenasti septembri lõpp vabam. Siis äkki saame lõpuks Nipernadismile mingi hoo sisse lükata. Anetti esitlusest tuli ka välja, et tegelaste keelte omapära süvendaks, kui erinevad inimesed neid analüüsiks ja tagasisidestaks. Siis oligi endal rõõm, et kui me Liisiga vastastikku hakkame kirjutama, siis äkki saame oma tööriistakastid ka kenasti oponeerima panna? Igal juhul äge. Kuigi ma veel ei kujuta ikka ette, kuidas me täpselt tööd jagame, aga meil on suud peas ning mingi kääruline ollus kõrvade vahel mõlemal, küllap saame hakkama. 

Jalg ja selg - taaskord viide pealkirjale. jalgsi punkt nõudmiseni Koolimäel. Öö oli vastik. Järjest hullemaks läheb. Täna tõrkusid ka valuvaigistid juba. Kergelt tõrguvad senini. Neurokirurgini on 14 päeva. Eile Ene küsis, et mis mul siis viga on, et nii kõver ja lääpas? Vastasin, et ei osanud õigel hetkel ära surra. Ene ütles, et armas laps - sa töötad ju teatris, tead ju, kuidas sõnal on jõud. Hakkasin sellepeale mõtlema, et ehk pean tõesti oma - "et see surm ka ei tule" mantra kokku pakkima. 50-selt ei ole see ilmselt enam tegelikult ka musthuumor vaid pigem rumal edevus. Seega - katsun end ohjeldada. 


Siin siis dramaturgide sirmikuring. Annekas leidis muidugi juba ka muud kvaliteeti lisaks sirmikutele. :-) Täna siseringi info ja sellest ma homme pikemalt ei räägi. Peangi varsti teele asuma. Loodame, et päev toob "jalgsi punkt nõudmiseni" leevendust. 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

nooruse muretud mängud

Täna hommikul hakkas üks auto tänaval huilgama. Ärkasin üles. Viimasel ajal on uni arusaamatult hea. Magan mõnikord seitse-kaheksa tundi ja ...