Eile õhtuks saime siis Rinaldo musta raami kokku. Lapsed keeldusid päeval muud söömast kui kooki ja siis tekkis mõte, et äkki tahavad õhtul ujuma minna? Välja valiti Võsu rand. Tegelikult oli väga kaunis. Polegi ammu suvitanud. Võtsin oma tooli ja kirjutasin natuke loojangusse vaadates laulusõnu, kuni neiud hülged ujusid ja haldjateks muutusid ning kiigele läksid. Vahepeal moondusid nad ka teismelisteks, kes endale suhkrustatud karastusjooki sisse kallasid ja juustupalle õgisid. Väga lõbusad kaaslased olid. Üle hulga aja oli jälle hea ja rahulik olla.
Koju jõudsime kell üksteist õhtul. Aga tõesti oli mõnus. Äkki Tegelane on valmis ikka mõnikord jälle tulema. Vähemalt ta lubas, et mõtleb sellele :-)
Täna söötsin varahommikul algatuseks Betty ära. Kusjuures kass polnud seda nägugi, et tal palav oleks. Vett oli ka minimaalselt tarbitud? Isevedelduv kass? Niikuinii joob ta imelikust totsikust. Märten oli kunagi oma joogitopsi kaaneta jätnud ja nüüd Betty ei pidavat mujalt joomagi. Ma igaks juhuks ei hakanud ka katsetama. Igal juhul oli kassike säärast energiat täis, et pidin kohe natuke aega temaga mängima. Kui autosse jõudsin, oli kell juba kolmveerand kaheksa. Pidin täna kümneks Viljandisse sõitma, aga hommikusöök polnud veel teed mu makku leidnud.
Viljandis oli noortel teine eksamipäev ja kuna ma ikkagi tahaks enne sügist neist mingit pilti ette saada, kui koos tööle hakkame, siis oli tagumine võimalus nendega kaudselt tuvuda. Ja kuigi päev kujunes väga pikaks ei kahetse komakohtagi. Tore oli neid näha. Uskumatult heas vormis, kui arvestada, et nende kooliaeg jääb koroonast hakitud aega. Katariina oli olude sunnil töötanud välja sellise individuaalõppega vormi viimasteks kuudeks. Aga tegelikult osutus see häda sunnil loodud süsteem miinuse asemel tugevaks plussiks. Väga hea vorm tegelikult II kursuse üliõpilasele. Ja ma loodan, et see jääb töösse ka edaspidi. Muidugi see tähendab juhendajale lisatööd, aga tõesti oli tulemus väga, väga huvitav. Nii võõrale vaatlejale, kui ilmselgelt ka enamikele üliõpilastele.
Aga seda on ennegi juhtunud, et miinused kujunevad hoopis plussideks. Üldse oli väga äge kursus. Absoluutselt ei kahetse tänast päeva, kuigi kõik muu seal ümber oli paras karumustikas. Hommikul võtsin ühe hääletaja peale, kes hajutas mu tähelepanu põneva looga, kuidas ka noormeestel on ohtlik üksinda hääletada :-) Tulemuseks oli see, et pärast Esnat mõrvasin ühe linnu. Väga halb tunne oli. Ikka väga pikalt kummitas. Pärast ei julgenud enam eriti kiiresti sõitagi. Isegi lubatud kiirus -5 tundus veidi roimarlik.
Õhtul sõitsin tagasi ja kui ma Imaveres ikkagi otsustasin kohvi võtta, siis avastasin, et olin pangakaardi jätnud Rimi iseteeninduskassase. Vaatasin pangaseisu üle ja juba olid toredad inimesed mu kaardiga pisut "viibanud". Vähemalt ei lasknud nad tal igavleda ja mind igatseda. :-) Kui sisseostude sooritamise kohti vaadata, siis ilmselgelt oli tegemist noorte vara-jaanitulelistega. Tundsin end kohe natuke tujurikkujana, kui kaardi blokeerida lasin.
Ühesõnaga läks mu õhtune tomatisupp ja pooleteistliitrine Borjom maksma pisut üle 80-ne euro. Aga omad vitsad peksavad. Vähemalt oli mul pisut sularaha, sest Volli tõi eelmise nädala sõiduraha mulle ühel päeval teatrisse ära. Seega - ükski heategu ei jookse mööda külgi maha. Raskel hetkel on ka 20 eurot suur raha. Õnneks on midagi piibli vahel ka. Minu arust oli see Triinu, kes rääkis, et tema vanaema hoiab ikka Piibli vahel midagi mustadeks päevadeks. Väga kena komme.
Siin siis pilt koduteelt. Tulin otse, üle Rakke ja tõesti tundus tee kuidagi lühike. Kuigi koos kaartide sulgemiste ja muu mudruga läks teekond ajaliselt pikemaks, kui kunagi varem. Aga elame veel, kuni vastupidise kohta ümberlükkamatuid tõendid puuduvad. Vähemalt jõudsin täna ikkagi oma postituse ära teha. Eks siis homme pikemalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar