Kuumus on päris väsitav. Juba hommikul vara hakkab mõte liikuma nii ettevaatlikult ja aeglaselt nagu köietantsija kuristiku kohal. Õhk seisab paigal nagu oleks keegi ta vaiaga maasse löönud. Kõrvades kumiseb tinnitus. Ainult autode mürin ja vareste südantlõhestavad kraaksatused annavad märku, et mingi elu on kuskil ruloode taga siiski olemas. Vedelikku kulub liitrite kaupa, aga tegelikult tahaks ujuma. Samas ei julge veel vette minna, selg just hakkab tasapisi mingeid paranemise märke ilmutama. Kui seekord saaks lühidalt, oleks tore. Alkohol muidugi aitab alati, aga seda hullem on hommikul. Ja selle kuumaga on tegemist, et kainenagi pädev püsida. Õnneks on päevad askeldusi täis. Eile sain küll aru, et ainus koht, kus end inimesena tunda on auto :-) Vaatamata Värska otsale ei saaks öelda, selg oluliselt hullemaks oleks läinud.
Ma saan aru, et eestlasena ma lihtsalt pean kõige üle virisema ja hetkel on täitsa tore, kui särk poole tunniga kohe kaltsmärjaks nartsuks ei higistu, aga midagi on selles kuumuses valesti. Õigupoolest peaks poodi minema. Eile ei käinud. Sidrunid hakkavad otsa saama. Avastasin suve alguses, et sidrunite viilutamise asemel on arukam pressida ühest sidrunist mahl ja segada see veega. Hoida külmkapis või termoses :-) Samas on ka lihtsam kannu pesta pärast.
Homme on pikk Rinaldo proov. Loodetavasti elame selle üle. Peangi õhtul veel Rinaldo tiitrid korda tegema. Päeval Tamsalus käik ja õhtul veel tantsutrenn ka. Mitte mingeid kujundeid isegi ei teki enam peas juurde. Täielik kaos :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar