Sarah Kane versus Tammsaare?

Rinaldo kamp tundub tore. Kui me sellise meeleolu säilitame, võib isegi täitsa kena asi tulla. Endale hakkab see pealiskaudsuse vastu sõdimise lahendus ka meeldima järjest rohkem. Argante ongi ju lõpuks Aasiast ja kust see rämps meile ikkagi tänapäeval tuleb? Pealegi - ooper, kui muusikavorm on ise ju kannatanud kõige rohkem pinnapealise kultuuri pealetungi all. Mitte, et mina ta südamedaam, ema või eestkostja peaks olema, aga kui me juba ooperit teeme, siis võiks ju teda ka armastada.

Kuulasin hommikul Lascia ch´io piangat ja tee mis tahad, selles muusikas ongi oma vägevus. Püüan leida mittelaulvatele tegelastele aariate asemel armastuse monolooge. Sarah Kane sobib Rinaldole nagu ülikond härrasmehele, aga Armida monoloogiga on raskusi. Leidsin "voonakesest" Andrese monoloogi üles, kus ta protestivale Indrekule ämbrist lusikaga mulda söödab. 

ANDRES : Söö! Söö oma isamaa mulda, raisk! Mina ei armasta!? Ise ta ei tea, mis armastus ongi. Ise ta ei tea sedagi, et armastus algab a-tähega. Et seal on err ja emm ja aa ja ess ja tee, uu ja ess! Mina armastan. Armastan seda maalappi siin soode süles, armastan tema lehkavat leina. Söö! Söö, ma ütlen! Armastan valu, mis künnab aastatega hinge vagusid. Armastan tema inimesi, kes kannavad sinist oma mõtete kohal ja musta varvaste vahel.  Söö! Ning hinges kannavad valget! Igavest valget. Sinise ja mustaga! Ja seda susisevat, põrisevat ja pisut ropu lõpukõlaga sõna – ar-mas-tus! Söö! Söö, ma ütlen! Armastan. Armastan. Armastan. Armastan a-tähega. Erri ja emmiga. Armastan aa-ga, essiga armastan. Teega armastan tugevalt. Aa-ga ja isegi enniga armastannnn. Ennn. Ar-mas-tann! 

Aga peab ikka veel lappama. Armidal võiks olla ikkagi jõulisem monoloog. Võib olla tõsta Rinaldo ja Armida monoloogid ümber. Söö lilli, naine, söö oma isamaa lilli? Polegi kõige hullem lähtepunkt. Heh. Kusjuures - lillede kasutamine roogade asemel  oleks Almirena maailmas võluv. Armida juures söövad nad bitte ja megabaite. Eks nädalavahetusega tuleb kõik paika saada. Aega on. Ja huvitav on ka. Homme vaatame Robiniga kõik üle. Robin meeldib mulle järjest rohkem. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Nagu Tallinnas. Või isegi veel hullem.

Linn on lund täis. Öö puistab teda nagu soola supile. Kuitahes palju harjaga ka autot lihvida, hommikuks on temast saanud Rakvere lumelinnas...