Võin nimetada ühe hea põhjuse, miks heledam telefon on parem, kui mitteheledam telefon. Kui näiteks pistate sellele mitteheledale telefonile saba taha ja üritate teda sellise kuumaga laadida, siis võib vabalt juhtuda, et ta kuumeneb üle. Eriti siis, kui ta päikese kätte laadima jääb. Nagu täna minu ja minu mitteheleda telefoniga juhtus.
Kuulsin kaeblikku hädasignaali, mida ma kunagi varem polnud kuulnud ja kui ma telefoni juurde läksin, tervitas mind salapärane sõnum: Teie telefoni temperatuur on liiga kõrge. Laadimine jätkub, kui temperatuur on tavatasemel. Ja nii oligi. Laadimine jätkus pärast seda, kui tõstsin telefoni, mis juba sõrmi kõrvetas, korraks varju jahtuma. Tekkis küll kiusatus tõsta ta hoopis külmkappi, kuhu roniksin isegi heal meelel peitu, kui ma nii kuramuse paksmagu poleks. Aga piirdusin siiski teise lauanurgaga.
Möödunud kuul ma mõtlesin korra, et olen juba kõik asjad siin maailmas ära näinud, mis mainimist väärivad nagu Jean Reno Covent Gardeni turul jalutamas, hiiglasuured kassid, selle, et jaanipäeval ei sajagi ning palja naise, aga selgus, et telefonil oli mulle veel üks trump kaante vahel peidus.
Igal juhul tore teada, et ta ennem mulle märku annab, kui heleda leegiga põlema lahvatab nagu nõiad inkvisitsiooni ajal. Aga eks ta ongi juba vana ka. Viies aasta läheb. Vahepeal oli küll pool aastat varumeeste pingil, aga ikkagi. NBA-s võivad näiteks sõrmuse saada ka need mängijad, kes on võitjatiimis samal hooajal vähemalt 18 mängu mänginud. Nagu praegu on Sunsis Torrey Craig, kes sügisel mängis hoopis Bucksis. Ja praegusel hetkel on ta sisuliselt juba sõrmuse vääriline. Ükskõik, kumb võidab. Tasub ikka mänge alati järele vaadata. Isegi, kui tulemust tead. :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar