asjade seis

Tõmbasin kolmapäeval valuvaigistid menüüst maha. Kui on valida kõhuvalu ja issiase vahel, siis eelistan pigem aeglast surma. Sellega ma olen vähemalt juba harjunud. Kummalisel kombel selgus, et valu ei läinudki tugevamaks. Küll aga valutab nüüd lisaks kõigele muule ka magu. Pean teda hellitama. Kuigi pärast neid viit erinevat sorti valuvaigisteid võiksin ma ilmselt tõmmata maost läbi ka paar kera tsingitud okastraati ja juba see oleks hellus ise. 

Igal juhul ei tahaks täna isegi töötada mitte. Kuigi mõned tunnid ikka istusin ja kirjutasin. Nüüd võtsin just sirdaludi sisse ja püüan päevase lõdvestuskuuri läbi teha. Sirdalud vähemalt uimastab korraks ära. Saab natukenegi puhata. Õhtuse sünnipäeva jätsin ka ära, siis ei pea enam autoga sõitma. Tõmban kerra ja proovin lugeda äkki, kuni uni tuleb. Õhtu on ka päev! Niikuinii ei jõua midagi eriti valmis. Vahepeal on niikuinii jooksvaid töid ka juurde tulnud. 

Pean vist Märtenile sõnumi saatma, et kui alttuult talle magamistoa aknasse raipelehka hakkab kanduma, siis uuriks järele, ega mina viimati meeltesegaduses ei lehka. Kuigi jah - pühapäeval tahaks jälle teatrisse. Näis. Esmaspäeval niikuinii ja kolmapäeval äkki Tartusse ka, kui Tegelane viitsib.  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Nagu Tallinnas. Või isegi veel hullem.

Linn on lund täis. Öö puistab teda nagu soola supile. Kuitahes palju harjaga ka autot lihvida, hommikuks on temast saanud Rakvere lumelinnas...