Eesti naine?

Sain mõned päevad tagasi pakkumise kirjutada taasiseseisvumisega seonduvalt Eesti naistest. Nende väest ja vaimust. Hakkasin siis mõtlema, kes need Eesti naised üldse on? Ja kõigepealt meenus muidugi ema. Huvitav, et noorena ei saanud tegelikult arugi ema sügavamast mõttest. Ta tundus lihtsalt selline eksisteerimiseks vajalik ripats, kes annab lapsele süüa, puhtaid riideid ning köögirätikuga peksa. Samas, kui seda nüüd laiendada, siis saabki juba esimese tegelase kätte. Loomulikult Linda.

Teisest küljest, kes oli sellisel juhul teder? Ja kes kurat oli see lesknaine, kes metsast tedremuna leidis? Ma saan aru, et eepos vajab kangelasi, aga lõpuks tekib ikkagi küsimus, et miks me Linda ja Kalevi kilbile tõstame? Muide - Kalevi, kes sattus Viru randa poolkogemata, sest juhtus kotka selga istuma - sisuliselt ju sisserändaja, et mitte öelda pagulane. Ja Linda, kes sündis tedremunast, mille lesknaine kana alla hauduma pani. Salme poolõde siis sellisel juhul, kes omakorda sündis kanamunast ja läks mehele taevatähtedele? Või kes iganes see kujundlik kutt oli?

Aga - kui me jätame nüüd Salme ja Linda ning pagulasest Kalevi, siis tekib ikkagi küsimus - miks meie rahvuseepose tõlgendajad jätavad tähelepanuta tolle lesknaise, kes tedremuna metsast koju tõi ja ta kana alla hauduma pani. Sisuliselt on ju tegemist üksikemaga. Ja saamegi kätte Eesti naise ürgolemuse - see on üksinduses lapsi kasvatav naine. Hea küll, need ei ole päris lihased lapsed, aga ikkagi. Pruugib lesknaine nad neidudeks kasvatada, kui kohe ilmuvad kosilased ja viivad Salme ning Linda minema ja vaene "üksikema" jääb ilma ka pensionipõlve esimesest, teisest ning kolmandast sambast. Sest kui mu mälu mind ei peta, siis ei ole hiljem kuskilpool juttu sellest, kuidas Salme või Linda oleks midagi hõlma all viinud viletsuses vaevlevale lesknaisele, kes nad üles kasvatas. 

Seega - siit saab teha kaks olulist järeldust. Esiteks - kõigi eestlaste esivanem on ikkagi üksikema ning teiseks - tänamatus oma vanemate suhtes on sisse kirjutatud juba Eesti rahvuseeposse. Need laiendid lisaks, et Kalev on hoopistükkis sisserändaja ja kaudselt oleme kõik hoopis geneetiliselt tedre järeltulijad ning kaudses suguluses (Salme kaudu) taevatähtede ehk universumiga. 

Kas sellest kõlbab kõnelda taasiseseisvumispäeval? Ei usu. Aga kui võtta de jure folkloori jälgi ajades, siis just nii meie rahvuseepos väidab.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

nooruse muretud mängud

Täna hommikul hakkas üks auto tänaval huilgama. Ärkasin üles. Viimasel ajal on uni arusaamatult hea. Magan mõnikord seitse-kaheksa tundi ja ...