Pea on mõtteid täis nagu päev pääsukesi. Pärast Tartut tahaks kõike korraga tegema söösta. Vasaku käega kirjutaks komöödiat, paremaga Intervjuud kuusega ja silmad sordiks seinalt noorteka mõtteid. Aken vajaks juba hädasti musta kilet. Päike on jõhker mõrvar! Samas - ega see palavus ka ilmselt hakkab mind veel suvel peedistama. Praegu on õnneks avatud akendest veel kasu. Samas peab lõpetama teatris sel nädalal mitmeid asju... Ega enne juunit vist ikka aeg mulle armu ei anna. Aga ikkagi on natuke selline vasika tunne vastsel karjamaal, kes ahmiks samal ajal korraga nii silo, ülaseid kui arbuuse.
Tartus tuli Helenal mõte teha üks klipp ka lapsepõlve Paulist linnu matustel. Meenuvad päris mitmed linnu matused läbi elu. Ilmselt on inimesi, kes matavad linde, samas on ka inimesi, kes linde ei mata. Igal juhul on linnu matustes midagi lapsemeelselt siirast ja püha. Pauli looga igal juhul klapib linnu matuste episood väga kenasti. Jälle selline läbiva kujundi tugi. Täna kummitas pool päeva, et mis oleks, kui eemalt vaataks seda linnu matust pealt ka väike Valli. Aga siis jõudis kohale, et kuidas 14 aastat noorem Valli saaks olla 8 aastase Pauliga koos linnu matmise stseenis? :-) Loomulikult peab see ikka olema Pauli vanaema nagu Helena pakkus.
Täna proovin veel kaks Vanaema laulu ära teha, enne kui tantsupeoks läheb. Üks on jälle klishee - "kui südamega vaatad, siis kaugemale näed..." Ma ei tea, mis ajast minust selline klisheede kunn on saanud? Allakäik hullem, kui Rooma impeeriumil. Aga äkki mõtlen veel kontra kujundi välja ja suudan selle haleda paatose kihva keerata? Lõpetan näiteks - kui prillidega vaatad, siis südant pole tarvis! Või midagi:-)
Ujuma täna vist ka ei lähe. Natuke piinlik on ju vanadel talisuplejatel nii kuuma ilmaga ujuma minna. Me keeme ära:-) Pealegi pean veel ühe lasteseriaali projekti üle vaatama ja ühe tõlke lugema, mis mul reedel pooleli jäi. Teatritöö ikka tahab ka tegemist. Seda enam, et eile õhtul jälle logelesin. Ma saan aru, et laupäev ja puha ja inimene peakski puhkama, aga ikkagi. Kui nädala sees midagi tegemata jääb, siis olen harjunud need nädalavahetusel ära tegema.
Järjest enam kummitab see Mari Petseri valss. Vaatasin järgi see on Ilmaril dateeritud 2011.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar