Kuigi olen vahepeal ikka teatrisse saanud isegi, siiski on täna minu jaoks üle hulga aja esimene legaalne teatripäev. Panin kenasti puhta pesu, lõikasin küüned, ajasin habeme, harjasin hoolega hambaid, puhastasin isegi prillid hommikul üle. Puhtast särgist ja kõrvataguste pesemisest ma isegi ei räägi. Seda enam, et ma ei saa oma kaaslasele häbi teha. Tegelane tuleb ka! Vaatame viimast Timm Thaleri etendust. Niuts-niuts!
Möödunud kahe aasta teatrikuude kontekstis võib vist öelda, et iga päev teatris etenduse valgel on nagu rahvusvaheline teatripäev. Kõikide kirikute kellad kõlisegu oodi, kõikide pühakute näod olgu naerul ja maskiga kaetud! Kui nüüd Rummot hommikul vara parafraseerida tohib? Aga nii pidulikul päeval tohib kindlasti. Olen täna sellist ülbust täis, et õhtupoole võin isegi Runnelit parafraseerida! Nii ülbe olen täna, wot!
Kuigi tänaseks on mustad masenduspilved taevast kokku rehitsetud, siiski ei saa veel öelda, et sünoptikud võiks kergendatult hingata. Seal on riisuda veel küll. Tuleb tubli ja töökas nädalavahetus, kus nad oma sajukausside ja termomeetrite ning -sentimeetritega saavad tublisti askeldada. Eilne õhtu oli üle hulga aja selline ebamäärast halli karva, et ei saanud aru - mis kell on ja kas on päev, õhtu või varane hommik. Kõik laotus oli koolnuhall, ebamäärasemat tooni pole maailmas olemas. Ärkasin öösel mitu korda ja püüdsin valguse järgi kellaaega määrata. Samahästi oleksin võinud tuule kiiruse järgi lotonumbreid ennustada. Aga hallid varjundid kannavad endas alati ka erksamaid toone. Eriti Rakveres, kus elavad sellised tänavalaternad. Kutsun teda Pauliks :-)
Sellepärast tulebki ikka ja alati kõik päevad kinni püüda, mis meile kuitahes räämas kandikul ette kantakse. Isegi, kui paremaid pole. Paul päästab me päevad ja ööd, ärme siis Pauli alt vea :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar