Hommikul läksin kohvikusse ja pidin perseli kukkuma. Kassa oli lahti! Ma ei uskunud oma silmi! Lobisesime Daisyga ikka kohe tubli 10 minutit ja viskasime nalja. Daisy oli ise ka nii elevil. Nii lõbus ja rõõmus pole ikka pikalt olnud. Pileteid küll ei osteta veel ja ega neid eriti müüa polegi, sest erinevalt kaubanduskeskustest on teatrid ju põrgu eeskojad ja teatris ootab inimest Eesti eliitteadlaste arvates kindel surm. Lõpuks - vahet pole. Kui me tohime kassa lahti teha, siis järelikult üks väikelinnateater enam miljardeid süütuid eestlasi surma ei saada. Võib olla tapame vaid paarkümmend miljonit :-) Eks peanõid arvutab varsti jälle välja.
Jah, ma saan aru, et olen küüniline, aga suht kõrini on sellest anekdoodist, et eestlane, venelane ja poolamets... Kui mõni õnnetu teadlane tõesti midagi teab, siis rääkigu! See praegune blaa-blaa ning jutt, et sitt ütleb - homme on hullem! Kui see ongi Eesti teaduse kõrgem tase, siis...
Päeval käisime Berliini terassil söömas. Tore oli viibida territooriumil, mis on Valitsuse ja teadlaste poolt turvaliseks kuulutatud, kui sind pole korraga rohkem kui kümme! Nii hea oli lõpuks mitte ainsagi inimese elu ja tervist ohustada ligi pool tundi järjest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar