Rinaldo

 Hakkab asi käest minema! Just tundus, et lõpp paistab, oleks järgmise nädala alguses tõmmanud joone alla mõlemale suveloole, teatris on ka veel paar nädalat aktiivset sebimist, siis saaks jooksvale tööle üle minna... Aga - järgmisel hetkel helistab Reigo ja ütleb, et Tartu linnapäevade ooperiprojektid lähevad töösse. Minu arust jäi meil jutt, et kui tuleb, teeme aprillis otsuse ja poole täituvusega ei hakka jantima, aga nüüd - klaver põõsas! Hiir hüppas ja kass kargas... Ja vana Händel lööb trummi!

Tegime just Albu kandi rahvaga väikse ekskurssiooni teatris ja püüdsin  hakata meenutama, et mis seal Rinaldos siis sõelale jäi? Mäletan mingit ähmast hägu, aga kus need märkmed on? Teno messingerist leidsin aariad vähemalt üles. Aga millal, mida ja kus... Jeesusmaria! Iseasi, kui saame tsiteerida Robinit - kutsun ta suurde mängu kaasa, vaatame, kas annab poissi moosida. Tema lendav kile kuluks hädasti Lacia ch´io pianga´sse ära. Või siis lendavad kiled stangedel? Aeg ja torm? Aja pöördumine? Mingi kujundi ma pean välja imema. Laste tants läpakatega? Hümn pealiskaudsusele? 

Pean end täna kokku võtma. Lõpetama Igatsuse ära ja tegema Vanaemasse variandi ka sõidulaulust? Äkki keegi teeb sõnu juurde? Kes?  Ja siis kappama reedeks kogu Rinaldo materjali valmis. See tähendab jälle - kahte vahetust. Mulle hakkas just mu laisk elu meeldima. Et hommikul tööl, õhtul siis pusin asju. Aga sel nädalal alustab ka teater. Kõik on valesti. 

Kummalisel kombel tundub raha viimane asi, mis motiveerib. Ma saan aru, et mul vedas natuke! Kuigi see oli mu enda töö.  Olen ka ise kenasti kõrvale pannud ja tegelikult võiks ammu endale midagi lubada. Norra reisi? Lisaks Iirimaale? Tegelane vastas nii lõbusalt, kui küsisin, et kas suvel reisime ka kuskile? Jap - läheme Pariisi! Või kui sinna ei saa, siis Londonisse! Nii kuradi kahju, et see jama terve aasta ära on söönud. Kuidas me saame inimestena nii abitud olla? 

Ok. Saan nüüd Dimaga kokku, ta tahtis midagi rääkida, et nad olid juba Peetriga kunagi rääkinud? Millest? Aga ma ei taha rohkem tööd. Kuidas see nii läheb, et isegi, kui varastan endale natuke aega, siis ikka tuleb keegi ja paneb ta pihta. Juuli jääb mulle, saagu või seitse! Tean vaid üht inimest, kes saaks mu juuli minult niimoodi ära näpata, et ma ei tahaks teda mõrvata ja oleks selle üle veel õnnelikki. Aga tema isegi ei ürita. Olen vist ainus inimene maailmas, kes teda absoluutselt ei huvita:-)